Teie ostukorv on tühi.
Hernes "Cabree"
Hernes "Cabree".
Varajase herne sort: täistõusmetest kuni tehnilise küpsuseni kulub 46-53 päeva. Taim on poolkääbusjas, kõrgusega 50-70 sm. Õied valged.
Kaun on veidi tagasikäändunud või saablikujuline, teravdunud tipuga, tehnilises küpsuses tumeroheline, 7-8 sm pikk, 1,2-1,4 sm lai. Seemneid kaunas 7-8 tükki.
Hernes on tumeroheline, ühtlase värvuse ja suurusega. Suurepärased maitseomadused .
Kaunte kaubanduslik saak 0,9-2,1 kg/m2. Terasaak 0,5-0,9 kg/m2. Suhteliselt vastupidav laikpõletikule ja fusarioosile. Soovitatakse konserveerimiseks, värskelt tarbimiseks ja külmutamiseks.
1,0 g = 3-6 seemet.
Varajase herne sort: täistõusmetest kuni tehnilise küpsuseni kulub 46-53 päeva. Taim on poolkääbusjas, kõrgusega 50-70 sm. Õied valged.
Kaun on veidi tagasikäändunud või saablikujuline, teravdunud tipuga, tehnilises küpsuses tumeroheline, 7-8 sm pikk, 1,2-1,4 sm lai. Seemneid kaunas 7-8 tükki.
Hernes on tumeroheline, ühtlase värvuse ja suurusega. Suurepärased maitseomadused .
Kaunte kaubanduslik saak 0,9-2,1 kg/m2. Terasaak 0,5-0,9 kg/m2. Suhteliselt vastupidav laikpõletikule ja fusarioosile. Soovitatakse konserveerimiseks, värskelt tarbimiseks ja külmutamiseks.
1,0 g = 3-6 seemet.
Eng.: Wrinkled pea. Suom.: Herne. Sven.: Märgärt.
* Sideraadid – roheline väetis.
Roheline väetis on odav ja kättesaadav vahend mulla rikastamiseks orgaanikaga. Sageli kasvatatakse sideraatidena üheaastaseid ja mitmeaastaseid liblikõielisi taimi. Maase küntuna küllastab see kõrge valgusisaldusega mass künnikihti orgaanilise ainega ja lämmastikuga. Oma väetamisvõimelt on see peaaegu võrdne värske sõnnikuga. Isegi kõrred ja juurte jäänused rikastavad mulda orgaanilise aine ja lämmastikuga. Liblikõieliste kultuuride suur lämmastikusisaldus on seletatav nende juurtel olevate lämmastikku siduvate bakteritega, mis on märgatavad väikeste mügarikena juurtel.
Omastades atmosfäärist lämmastikku, teevad need bakterid selle taimedele kättesaadavaks. Roheliseks väetiseks soovitatakse kasutada lupiini, ristikut, vikki, rapsi, peluskit, mesikat, päevalille, tatart, ube, hernest ja teisi kultuure.
Väiksematel maa-aladel külvatakse sideraate nendele peenardele, mis vabanevad varajaste kultuuride alt nagu redis, sibul, küüslauk, varajane kartul. Kasutatakse taimi, mis on võimeliselt lühikese aja jooksul kasvatama piisava koguse rohelist massi.
Kõige parem on külvata leht ja valget sinepit. Näiteks, juulis koristatakse sibul ja küüslauk. Kohe peale nende koristamist tuleb peenar rohida ja külvata sinna sinepi seemned ja rehitseda mulda. 10 m2 piisab 8-10 spl sinepiseemnest. Kuivaga tuleb peenart kasta. 3-4 päeva pärast ilmuvad tõusmed, aga septembriks on nende mass 1m2 kohta 3-6 kg. Mulda viimiseks tuleb sinepitaimed vastu maad suruda või tallata, peenestada labidaga ja seejärel kaevata sisse. Isegi septembri alguses peale kartuli koristamist külavatud leht- või valge sinep jõuavad kuu ajaga anda märkimisväärse koguse rohelist massi. Kui köögiviljaaias on kasvatatud pikka aega üht ja sama kultuuri, nt kartulit, siis on parem aasta kasvatada muud kultuuri, näiteks külvata varakevadel liblikõielisi. Niipea kui ilmuvad seemned, niidetakse mass maha ja kaevatakse mulda.
Enne sideraatide külvi mineraalväetisi anda pole vaja.
